Veebilehtede kasutatavus: hea ja halb näide

    Veebiteenuseid või -rakendusi ja lehekülgi luues on oluline pöörata tähelepanu nende kasutatavusele. Kasutatavuse olulisust ei tohi alahinnata: paljude kasutajate jaoks võibki just kasutusmugavus määrata selle, kas nad on nõus ja soovivad antud veebilehte kasutada. Kui teenuse kasutama õppimine on vaevarikas või kasutamisel tekkinud vead mõjutavad tulemust väga palju, siis parema alternatiivi olemasolul valib kasutaja pigem midagi muud, kui just see teenus midagi spetsiifilist ei ole.

    Näide soovida jätvast kasutajakogemusest on enamikke eesti olulisemaid raamatukogusid hõlmav e-kataloog Ester. Esteri kasutatavus on kindlasti aja jooksul mõnevõrra paranenud, kuid samas on see uuenduste läbi viimise viis samuti osa probleemist. Tõesti, kõige lihtsama otsingu sooritamine seal märksõna või autori nime järgi on lihtne, kuid kui otsida midagi täpsemalt või näiteks raamatut, mille nimes sa täiesti kindel ei ole, siis tekib sealsel mootoril juba raskusi otsingust aru saamisega. Muidugi, sellisteks juhtudeks on seal olemas täpsustavad parameetrid, mis peaks aitama just sellistes olukordades, kuid näiteks uuele kasutajale valmistaks see veel rohkem segadust, sest nende parameetrite kohta ei ole kuskil kergesti leitavas kohas selgitust. Aga olgu, oletame, et otsing õnnestus, ja sa leiad mingid sobivad kirjed. Ka siin tuleb raskuspunktiks vähene kasutajatugi uutele kasutajatele. Otsingus tuuakse välja erinevaid eksemplare ja vasteid erinevate lisamärksõnadega, mille kohta jällegi mingit otsest selgitust ei pakuta ning ka nende intuitiivsus varieerub tugevalt. Antud süsteemi põhiline probleem ongi see, et see vajab põhjalikku harjutamist ja tundmaõppimist kogenud kasutaja abiga, et oleks täielikult uuele kasutajale mõistetav. Üks põhjustest on see, et antud süsteemi loomisel ei ole arvestatud ei õpitavuse ega veakindlusega. Süsteem on küll kõrge tõhususega, kui tead, mida teed, kuid ei hiilga ka otseselt meelde jäävusega, just oma komplekse terminoloogia ja kasutuse tõttu.

    Võrdlemisi hea kasutatavusega võrdluseks võiks tuua Netflixi, mis hiilgab just sellega, et tagab uuele kasutajale kõigepealt võrdlemisi põhjaliku tutvustuse lehekülje funktsionaalsuste kohta, kuid samaaegselt järgib võrdlemisi sandartseid ideid ja kasutajaliidese kujundamise ideid, mis tagab kasutaja jaoks kiire õppimise ja lihtsa käsitlemise. Kuigi võib jah öelda, et näiteks kasutaja suutlikkus midagi otsida on piiratud kõige lihtsama tekstisisestusega, on see antud teenuse jaoks piisav ja ei oma suurt vajadust enne efektiivset kasutamist seda otseselt õppida. Ka kasutamise veakindlus on suhteliselt hea, sest iga pikema tagajärjega tegevuse sooritamise eel on selgitused, enne kinnitamist ka hoiatustega teavitus ja nii edasi, viies kogemata vea sooritamise tõenäosuse võrdlemisi madalaks. Kindlasti on sellise lihtsa süsteemi plussiks selle meeldejäävus.