ITSPEA blogi

 Vaatamata erinevatele turvameetoditele, mida soovimatu juurdepääsu piiramiseks ja andmete varguse vastu tarvitusele võetakse, on endiselt olemas palju viise, mida küberkurjategijad kasutavad rünnakuteks vajaliku info omandamiseks või identiteedivarguse sooritamiseks. Üks tõhusamaid meetodeid selleks on sotsiaalne manipulatsioon (social engineering). Sotsiaalne manipulatsioon andmeturbes tähendab inimestelt info välja meelitamist, põhimõtteliselt pannes ohvri vabatahtlikult ja kogemata turvalisust kahjustavat infot avaldama. Selle peamine tugevus on see, et sellega ei rünnata otseselt mitte süsteemi turvameetmeid, vaid kõige nõrgemat osa ahelas: kasutajat. Sotsiaalne manipulatsiooni tegemiseks on mitmeid viise, mis erinevad oma keerukuse ja tõhususe poolest. Tehniliselt lihtsaimad meetodid on ohvriks valitud inimestega otsene suhtlemine või neilt näiteks ka pettuste kaudu vajaliku info kätte saamine. Teisest küljest võib tegu olla näiteks mitmelt ründevektorilt sooritatava operatsiooni

 Võimaldamaks puuetega inimestel lihtsamini ja tõhusamalt arvuteid kasutada, on arvutite ajaloo jooksul loodud mitmeid erinevaid lahendusi. Üks neis on punktkirja monitor, mis võimaldab vaegnägijatele kuvada tekstiridu arvutiekraanilt. Esimene punktkirja monitor patenteeriti 1975 aastal. Kuigi alates sellest on see tehnoloogia tugevalt arenenud, oli pikka aega see stagneerunud suurte kohmakate seadmete juurde, mis suutsid lõpuks ikkagi vaid üht rida punktkirja kuvada. Hiljuti tuli aga  Bristol Braille Technology CIC välja uudse punktkirja lugeriga. Nende luger on 9 realine ja 40 tähemärgiga rea kohta. Seadeldis töötati välja koostöös kohaliku punktkirja ühinguga, mille eesmärk on nägemispuudega inimestele punktkirja õpetamine ja nende seeläbi tööle aitamine. Üks seadeldise väljatöötamise eesmärkidest oli luua monitor, millelt oleks võimalik lugeda ka näiteks tabeleid või ka noodikirja, mida üldiselt vanemad üherealised seadmed ei võimaldanud. Noodikiri on tõenäoliselt ka seadme ridade