Edukamad ja vähemedukad lahendused enne interneti algusaastaid


HTML

    HTML ehk Hyper Text Markup Language või hüperteksti märgistuskeel on veebilehtede märgistuseks mõeldud keel. Selle eesmärk on lahutada dokumendi või faili sisu ja vaade, pannes paika põhilise dokumendi struktuuri. Lisaks sellele võimaldab ta lehele siduda kujunduse andmeid ja skripte, vastavalt siis CSS faile ja JavaScripti, harvemini ka PHP-d, viimaste põhikasutus on interaktiivsuse ja dünaamilisuse lisamine.

HTML  loodi 1990 - nendal aastal Tim Berners Lee poolt koos esimese WWW brauseriga. Hiljem lõi ta W3C, mis on muuhulgas tegelenud HTML-i edasi arendamisega, millest on nüüdseks välja tulnud 4 suuremat edasiarendust ja kolm alamversiooni, mis olid seotud ülemikuga uuele baasile 4.01 välja tulles. Praegu on uusim versioon HTML 5. Peale loomist kasutati juba paari aasta pärast nii World Wide Web brauserit kui ka HTML tuumauuringutega seotud info vahetamiseks üle maailma (või vähemasti Lääne - Euroopas ja Ameerika Ühendriikides). Praeguseks on HTML veebifailide ja veebilehtede struktuuri loomise ja haldamise standard.


BBS

    BBS ehk Bulletin Board System või teatetahvlisüsteem on telefoniühendusel põhinevas arvutivõrgus asuv kasutajaliidesega server. Esimene avalik BBS põhines helistamisepõhisel ühendusel ja arendati välja Ward Christenseni ja Randy Suessi poolt 1978. Nad nimetasid selle süsteemi Computerized Bulletin Board System (CBBS) ehk Arvutipõhine Teatetahvlisüsteem. Selle struktuur põhines korgist teadetetahvlil Christenseni arvutiklubis.

BBS-id võimaldasid sisse logitud kasutajatel laadida alla ja üles faile ja tarkvara, lugeda uudiseid ja teadetetahvleid, ja vahetada sõnumeid veebipõhistes foorumites. hilisemad BBS-id, mis kasutasid mitut telefoniliini korraga, võimaldasid ka mängida mänge ja saata reaalajas sõnumeid. 90 - nendate esimeses pooles oli BBS süsteem palju levinum, kui WWW, millele aitas kaasa modemite madal hind ja efektiivsus. Aastaks 1994 hinnati ainuüksi Ameerika Ühendriikides olema 60 000 BBS - i üle 17 miljoni kasutajaga. Samal aastal algas aga antud turu kiire lagunemine, sest telefonipõhine internetiühendus muutus järjest odavamaks ja turule jõudis ka uus brauser. Interneti levik pakkus rohkem võimalusi, kui BBS, mistõttu vajus see süsteem suuresti ajalukku.

Tänapäeval on BBS levinud veel hobientusiastide hulgas läänes ning sellel on kasvav populaarsus Tai noorte seas. 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mis on saanud e-riigi visioonist 2020. aastaks?

       2013. aastal anti välja Majandus- ja Kommunikatsooniministeeriumi poolt Eesti IKT sektori arengu plaani kirjeldav Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020. Selles kirjeldati muuhulgas visiooni infoühiskonnast aastal 2020, ehk siis tänaseks. Tolles kavas jagati visioon 4 eesmärgi vahel: inimeste parem elu, elujõuline Eesti kultuuriruum, kõrgem tööhõive ja kõrgem tootlikus.       Eesti kui maailmas tuntud mõttekeskus, eriti infoühiskonna teemadel. See on üks selles arengukavas välja toodud eesmärkidest, mille poole püüelda. Kuigi üldiselt on viimasel ajal on paljude arvates IT-arengu ja infoühiskonna edusammude tempo riigis aeglustuma hakanud, on selle poole viimased kaheksa aastat püüeldud. Tänu tugevale turundusele Euroopasse ja mujale maailmas on Eesti riik kujundanud omale edumeelse ja eduka digiriigi ja tehnoloogia arendajate kujundi. Kui varasemalt oli Eesti tuntud peamiselt kui endise NSVL-i liiduvabariigina, siis viimastel aastatel on hakatud Eestit seostama tema innovatiivse e
Lisateave

Lahendused puuetega inimestele: Punktkirja monitor ja luger

 Võimaldamaks puuetega inimestel lihtsamini ja tõhusamalt arvuteid kasutada, on arvutite ajaloo jooksul loodud mitmeid erinevaid lahendusi. Üks neis on punktkirja monitor, mis võimaldab vaegnägijatele kuvada tekstiridu arvutiekraanilt. Esimene punktkirja monitor patenteeriti 1975 aastal. Kuigi alates sellest on see tehnoloogia tugevalt arenenud, oli pikka aega see stagneerunud suurte kohmakate seadmete juurde, mis suutsid lõpuks ikkagi vaid üht rida punktkirja kuvada. Hiljuti tuli aga  Bristol Braille Technology CIC välja uudse punktkirja lugeriga. Nende luger on 9 realine ja 40 tähemärgiga rea kohta. Seadeldis töötati välja koostöös kohaliku punktkirja ühinguga, mille eesmärk on nägemispuudega inimestele punktkirja õpetamine ja nende seeläbi tööle aitamine. Üks seadeldise väljatöötamise eesmärkidest oli luua monitor, millelt oleks võimalik lugeda ka näiteks tabeleid või ka noodikirja, mida üldiselt vanemad üherealised seadmed ei võimaldanud. Noodikiri on tõenäoliselt ka seadme ridade
Lisateave