ITSPEA blogi

    Osade vaba-, harvemini kommerts tarkvaralitsentside tingimuste hulgas on edasikandumisklausel ehk copyleft clause, mis nõuab seda, et seda tarkvara oma osana sisaldavale tarkvarale ehk selle tuletistele kehtivad sama taseme kasutustingimused. Uue tarkvara loojal, olgu see siis valmis programm või muidu kasulikum koodikogu, on vaja langetada otsus, millise litsentsiga seda levitada ja kasutada tohib. Litsentsi valik sõltub üldiselt autori enda uskumustest, kas ta soovib oma loomingu pealt tulu teenida ja kuivõrd oluliseks peab ta selle levikut ja et seda kasutataks.     GNU copyleft litsents on kõige levinum vabavaraline edasikandumisklausliga tarkvaralitsents. GNU-l on palju erinevaid alamvariante, mille hulgas on eraldi litsentsid vaba kasutuse jaoks, piiratud kommertskasutuse jaoks ja ka võimalus levitada seda kommertslitsentsi all.  GNU tugevus on selle tuntus ja põhjalikkus, samuti lai eritüüpi litsentside valik. Erinevalt CC-st on GNU kindlasti keerulisem, mistõttu võib see m

  2012 aastal avaldasid  Rick Falkvinge ja Christian Engström teose " The Case for Copyright Reform", milles tõid välja ja põhjendasid ära mitmed praeguste autoriõigust ja intellektuaalomandit puudutavate seaduste puudujäägid, ning tõid välja paremaid alternatiive praegusele lähenemisviisile. Põhiline teoses välja toodud põhjendus muutuseks on, et praegune autoriõiguste käsitlemine on pärssiv kultuurile ja haridusele. Lisaks tuuakse välja, et seadused on loodud rangemad digitaalse kasutuse vastu ning et kohati isegi inimeste õigusi piiravad ja privaatsust rikkuvad. Moraalsed õigused muutmata     Esimene printsiip, mida rõhutatakse, on et autori moraalne õigus oma töö eest tunnustust saada peab jääma muutumatuks. Ehk teisisõnu, printsiip, et kellegi teise tööd või loomingut ei tohi enda omana esitada, peab olema puutumatu ja seadusega kaitstud. See printsiip on ka praeguse autoriõiguse üks alustalasid. See kaitseb ühtmoodi nii üksikuid väikeautoreid kui ka suuri meeskondi ja k

       Internetis suheldes tuleks viisaka ja ladusa suhtluse hoidmiseks järgida niinimetatud Netiketti. Samas on alati inimesi, kes ei suuda kas nii-öelda olukorda lugeda või on siis kas teadmatuses oma eksimuste suhtes ning kõige tihedamini - leiavad et nende olukorras on üldistest normidest kõrvale kaldumine õigustatud. Üks selliseid reegleid, mida mitmed ei austa tänapäeval, on "austa teiste privaatsust". Hea näide sellest on teatud inimesed foorumites ja MMO mängudes. Tihti on need inimesed algul rahulikud ja viisakad kellegagi rääkides, kuid juba mõne sõnumi pärast hakatakse teiselt osapoolelt küsima järjest isiklikemaid küsimusi, samaaegselt ka ise, ilma mingite agitatsioonideta teiselt poolelt enda kohta üle jagades. Mõnes teises keskkonnas oleks selline tegevus tõesti õigustatum, näiteks tutvumisleheküljed või kohtingurakendused. Samas antud juhtudel toimub see mitte selleks mõeldud keskkonnas, kus see tekitab teistes kasutajates ebamugavust ja vastumeelsust.     Ise

       2013. aastal anti välja Majandus- ja Kommunikatsooniministeeriumi poolt Eesti IKT sektori arengu plaani kirjeldav Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020. Selles kirjeldati muuhulgas visiooni infoühiskonnast aastal 2020, ehk siis tänaseks. Tolles kavas jagati visioon 4 eesmärgi vahel: inimeste parem elu, elujõuline Eesti kultuuriruum, kõrgem tööhõive ja kõrgem tootlikus.       Eesti kui maailmas tuntud mõttekeskus, eriti infoühiskonna teemadel. See on üks selles arengukavas välja toodud eesmärkidest, mille poole püüelda. Kuigi üldiselt on viimasel ajal on paljude arvates IT-arengu ja infoühiskonna edusammude tempo riigis aeglustuma hakanud, on selle poole viimased kaheksa aastat püüeldud. Tänu tugevale turundusele Euroopasse ja mujale maailmas on Eesti riik kujundanud omale edumeelse ja eduka digiriigi ja tehnoloogia arendajate kujundi. Kui varasemalt oli Eesti tuntud peamiselt kui endise NSVL-i liiduvabariigina, siis viimastel aastatel on hakatud Eestit seostama tema innovatiivse e