Huvitavad IT-lahendused, millest midagi välja ei tulnud

        Infotehnoloogia ja startup-i maailmast tuleb alailma välja uusi ja huvitavaid ideid, lahendusi ja tooteid, kuigi suur osa alustatud ettevõtetest ja genereeritud ideedest ei saavuta kunagi suurt edu, jäädes tahaplaanile või jäädes realiseerimata. Mõned nendest ideedest on kokkuvõttes tobedad, teistel jääb lihtsalt teostusest puudu, mõne idee edu jääb turu tekitatud raskuste taha.

        Rdio 

        2010 augustis asutasid Janus Friis ja Niklas Zennstrom  muusika voogesitusega tegeleva firma, Rdio. Peale Skype-i müüki teenitud rahadega asutatud firma sai üheks esimeseks modernseks muusika voogesituse pakkujaks Ameerika Ühendriikides. Rdio oli pühendunud võimalikult hea rakenduse ja kasutajakogemuse loomisele. Seetõttu jäi ka teenuse promomine ja kasutajabaasi laiendamine soiku. Rakenduse idee oli äge, mõte oli lisada ühilduvus sotsiaalmeediaga, kasutusele võeti tollal uudne GUI, mida tänapäeval näiteks Spotify kasutab, kuvades albumit ja muud sarnast infot. Rakendus ise oli tasuline, sellest oli brauseriversioon ja mobiiliäpp Blackberry telefonidele. Lisaks sellele, et see oli tasuline, oli rakenduse muusikakogu samuti võrdlemisi väike võrreldes teiste sarnaste teenustega. Probleemiks sai aeglane levik, mille üks põhjuseid oli ka see, et ei panustatud turundusse. Peale kahe aasta pikkust arenduse protsessi tuli Rdio USA turule, aasta hiljem aga jõudis sinna ka Spotify.
Kuna Spotify pakkus tasuta muusika voogesitust ja oli panustanud selle reklaamimisse, kogus see aastaga kordades rohkem kasutajaid. 2013 aasta lõpuks oli Rdio sunnitud koondama 2/3 oma töötajatest. Neil oli hea rakendus, kuid kuna nad ei pööranud tähelepanu turundamisele ja turu olukorrale, kaotas see relavantsuse.

    Quixey

        Quixey oli võrdlemisi omamoodi idee: mõte oli luua otsingumootor, mis otsiks märksõnu ja sisu kasutaja telefonis olevatest rakendustest. Põhimõte oli lihtne - kautajad sisestavad mingi märksõna, misjärel rakendus esitab sobivad tulemused kõikidest telefonis olevatest rakendustest, näiteks vastava kommentaari Amazonist või seade muusikarakendusest. 

        Kontsept oli paljulubav, piisavalt, et investoreid meelitada, saades suurimalt investorilt, Alibabalt lausa 50 miljonit. Alibaba sõlmis ettevõttega ka 100 miljonise lepingu. Peale muutusi ja sisepingeid Alibabas hakkasid asjad aga halva poole minema. Juhatus muutus, Quixey-ga suhtlevad inimesed vahetati välja ning hakati nõudma iganädalasi aruandeid töö kohta, kuigi algse kokkuleppe järgi pidi ettevõte edusammudest aru andma kord kvartalis. Quixey tegevjuht vahetati välja. Alibaba ei olnud nõus neile ka õigeaegselt maksma, mistõttu ajapikku sattus ettevõte rahalistesse raskustesse ja ei suutnud tootele kasutajaskonda kindlustada. Alibaba laenas seejärel neile raha, kuid selleks ajaks oli juba liiga hilja. 2017 aasta märtsis otsustas Alibaba juhatus Quixey kinni panna, nähes seda ebaõnnestumisena. Rakenduse komistuskiviks saidki rahalised probleemid ja ebaedu kasutajaskonna leidmisel. Selle juures mängis rolli ka järsk muutus rahastajate suhtumises ettevõttesse.

        

    Color Labs

        Color Labs, fotode jagamise rakendus aastast 2011, mille autoriteks olid Bill Nguyen, eduka veebipõhise muusikateenuse, Lala, autor, ja Peter Pham, endine BillShrink-i, säästmiseks mõeldud veebilehe, tegevjuht. Äpp põhines ideel jagada fotosid inimeste lähedal olevate kasutajatega. Lisaks muule tuvastas äpp kasutaja sõbrad, juhul kui kasutaja tihti nende läheduses asus.

     Investoritele see idee meeldis. Rakenduse kasutajaskond aga ei kasvanud oodatud tempoga. Tõhusaks toimimiseks vajas rakendus võrdlemisi suurt kasutajate hulka juba enne käivitumist, mistõttu esmakordsetele kasutajatele tundus äpi sisu olevat tühi, kuna neil ei olnud äpisiseseid sõpru, kes nende voogu täidaksid. Lisaks sellele tekkis mure privaatsusega, sest jagatud pilte võis näha igaüks, kes oli su füüsilises ümbruses. Kõige tipuks oli rakendusel keerukas ksutajaliides.

     Nende põhjuste koosmõjul jäi  rakenduse kasutajaskond  liiga väikeseks, et  majanduslikku edu saavutada. 2012 aasta sügisel otsustasid osanikud kompanii tegevuse lõpetada. Ägeda ideega rakendus ei saavutanud edu, sest oli alustajate jaoks liiga keeruline, võttis aega, et sisu loomiseks piisav kasutajaskond tekiks ning tekkisid probleemid privaatsusega.

        Uusi ja huvitavaid ideid tekib IT sektoris pidevalt, kuid suur osa ei jõua kunagi toodeteks saamiseni. Neil, mis jõuavad, võivad saada saatuslikuks hulk erinevaid faktoreid, olgu see siis kehv turundamine, omanike poliitika ja võimuvõitlus, raskused leida kasutajaid jne. Samas, iga hea idee omab potensiaali saada uueks Youtube-iks, Boltiks või Facebookiks.