Tuntud IT-juhid

Erinevatel juhtudel on oma juhtimisstiilid ja viisid, kuidas nad oma tahet ellu viivad. Sellest sõltub nii nende edu ja efektiivsus juhina kui ka see, kuidas neid väljastpoolt või alluvate poolt nähakse. Osad on rohkem aktiivsemad, osad passiivsemad, nad kasutavad oma võimu erinevas mahus ja eri viisidel ja ka motiveerivad oma alluvaid erinevalt. Millised on siis mõnede tuntumate IT juhtide juhtimisstiilid?

 Bill Gates

Üks tuntumaid juhte IT-s on muidugi Microsofti asutaja ja pikka aega selle juht olnud Bill Gates. Tema rollides ettevõtte olid peamiselt tegevjuht ja pea tarkvara arhitekt. Üldiselt on tema juhtimisstiili kirjeldatud kui autoratiivset vōi automaatset, ehk siis tema kontrollis suurel määral kogu otsustusprotsessi. Muidugi, enamasti ei ole ükski edukas It-juht ainult ühe juhtimisstiiliga, ja nii ka Gates, keda teisest küljest kirjeldatakse kui innovatsiooni soosivalt ja nii meeskondlikku kui ka individuaalseid saavutusi ja tugevusi tunnustav juht. Nende kirjelduste põhjal tuleks Gates kategoriseerida kui ülemus ja arengumootor.

Elon Musk

Nüüdisaja üks kuulsamaid IT-juhte, olgu siis positiivses või negatiivses valguses on Elon Musk. Olles üks PayPali loojatest ning Tesla, SpaceX ja veel mitmete ettevõtete kaasasutaja, on ta mitmes neis endiselt ka juhtival kohal, olgu siis kas tegevjuhina või peainsenerina. Ja kuigi tehniliselt ei lähe ükski tema tegevustest peamiselt IT alla, võib teda siiski kaudselt lugeda IT-juhiks. Musk on juht, kes tekitab oma alluvates aukartust ja samas ka inspireerib neid. Teda kirjeldades räägitakse, et ta on juht, kellel on visioon ning kes inspireerib oma alluvaid selle nimel töötama. Samuti on tema tugevuseks see, et vähemalt arenduse seisukohast võtab ta teiste ideid ja tagasisidet kuulda ning kasutab seda. Samas on tema úheks puuduseks toodud, et ta mikromanageerib palju, jättes selle võrra alluvatele vähem (kui üldse) iseseisvust. Selle põhjal võiks Muski kategoriseerida mentori ja juhina.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Edukamad ja vähemedukad lahendused enne interneti algusaastaid

HTML      HTML ehk Hyper Text Markup Language või hüperteksti märgistuskeel on veebilehtede märgistuseks mõeldud keel. Selle eesmärk on lahutada dokumendi või faili sisu ja vaade, pannes paika põhilise dokumendi struktuuri. Lisaks sellele võimaldab ta lehele siduda kujunduse andmeid ja skripte, vastavalt siis CSS faile ja JavaScripti, harvemini ka PHP-d, viimaste põhikasutus on interaktiivsuse ja dünaamilisuse lisamine. HTML  loodi 1990 - nendal aastal Tim Berners Lee poolt koos esimese WWW brauseriga. Hiljem lõi ta W3C, mis on muuhulgas tegelenud HTML-i edasi arendamisega, millest on nüüdseks välja tulnud 4 suuremat edasiarendust ja kolm alamversiooni, mis olid seotud ülemikuga uuele baasile 4.01 välja tulles. Praegu on uusim versioon HTML 5. Peale loomist kasutati juba paari aasta pärast nii World Wide Web brauserit kui ka HTML tuumauuringutega seotud info vahetamiseks üle maailma (või vähemasti Lääne - Euroopas ja Ameerika Ühendriikides). Praeguseks on HTML veebifailide ja veebileht
Lisateave

Lahendused puuetega inimestele: Punktkirja monitor ja luger

 Võimaldamaks puuetega inimestel lihtsamini ja tõhusamalt arvuteid kasutada, on arvutite ajaloo jooksul loodud mitmeid erinevaid lahendusi. Üks neis on punktkirja monitor, mis võimaldab vaegnägijatele kuvada tekstiridu arvutiekraanilt. Esimene punktkirja monitor patenteeriti 1975 aastal. Kuigi alates sellest on see tehnoloogia tugevalt arenenud, oli pikka aega see stagneerunud suurte kohmakate seadmete juurde, mis suutsid lõpuks ikkagi vaid üht rida punktkirja kuvada. Hiljuti tuli aga  Bristol Braille Technology CIC välja uudse punktkirja lugeriga. Nende luger on 9 realine ja 40 tähemärgiga rea kohta. Seadeldis töötati välja koostöös kohaliku punktkirja ühinguga, mille eesmärk on nägemispuudega inimestele punktkirja õpetamine ja nende seeläbi tööle aitamine. Üks seadeldise väljatöötamise eesmärkidest oli luua monitor, millelt oleks võimalik lugeda ka näiteks tabeleid või ka noodikirja, mida üldiselt vanemad üherealised seadmed ei võimaldanud. Noodikiri on tõenäoliselt ka seadme ridade
Lisateave

Kuidas saada häkkeriks - Eric Steven Raymond

Eric Steven Raymond avaldas 2001 artikli/teksti "How To Become A Hacker", millest on nüüdseks saanud üks tuntumaid ja tihedamini tsiteeritavaid tekste, kui jutt käib häkkerite kui isikute, arendajate omadustest ja mida tähendab olla häkker. Alates esimesest avaldamisest on ta seda korduvalt täiendanud ja muutnud. On inimesi, kes tema vaadetega ei nõustu, inimesi, kes suures pildis on sama meelt ja ka neid, kes seda teksti ülistavad ja selle järgi oma olu seavad. Üks olulisemaid punkte sellest teosest oleks võibolla häkkerite ja nö kräkkerite vahe. Häkkerid on inimesed, kes oma oskusi kasutades lahendavad probleeme ja arendavad asju edasi. Kräkkerid seevastu on tihti lapsikud algajad, kes saavad rahuldust süsteemide lõhkumisest. Seda vaadet üldiselt ka IT - maailmas pooldatakse.  Omadused     Raymond kirjeldab oma tekstis olulisemaid omadusi, mida keegi, kes soovib häkker olla, peaks omama. Kõige tugevamalt on välja toodud õppimishimu, soov ennast arendada ja kirg probleemide
Lisateave