Mis on saanud e-riigi visioonist 2020. aastaks?

     2013. aastal anti välja Majandus- ja Kommunikatsooniministeeriumi poolt Eesti IKT sektori arengu plaani kirjeldav Eesti Infoühiskonna Arengukava 2020. Selles kirjeldati muuhulgas visiooni infoühiskonnast aastal 2020, ehk siis tänaseks. Tolles kavas jagati visioon 4 eesmärgi vahel: inimeste parem elu, elujõuline Eesti kultuuriruum, kõrgem tööhõive ja kõrgem tootlikus. 

    Eesti kui maailmas tuntud mõttekeskus, eriti infoühiskonna teemadel. See on üks selles arengukavas välja toodud eesmärkidest, mille poole püüelda. Kuigi üldiselt on viimasel ajal on paljude arvates IT-arengu ja infoühiskonna edusammude tempo riigis aeglustuma hakanud, on selle poole viimased kaheksa aastat püüeldud. Tänu tugevale turundusele Euroopasse ja mujale maailmas on Eesti riik kujundanud omale edumeelse ja eduka digiriigi ja tehnoloogia arendajate kujundi. Kui varasemalt oli Eesti tuntud peamiselt kui endise NSVL-i liiduvabariigina, siis viimastel aastatel on hakatud Eestit seostama tema innovatiivse e-riigi lahenduse ja mitmete idufirmadega, mis siit alguse on saanud. Riigi poolt on eriti palju turustatud Eesti kaubamärki Skype'i läbi, mille loojate hulgas olid muuhulgas mõned Eesti arendajad. Eestist alguse saanud uued idufirmad on samuti sellele kaasa aidanud. Lisaks sellele on Eesti ülikoolid ja neist pärit teadlased, insenerid ja programmeerijad riigi kujundile tugevalt kaasa aidanud. Kõik see on viinud selleni, et Eestit kutsutakse mõnikord "Euroopa Silicon Valley'ks".

    Samas on antud kavas välja toodud, et aastaks 2020 on Eestis tänu tarkadele lahendustele, nagu targad majad ja transport, tootmislahendused tõstnud jõudsalt ressursikasutuse säästlikust. Kuigi on tõsi, et võrreldes 8 aasta tagusega on keskonnasäästlikus tõusnud, on see jäänud pigem siiski tagasihoidlikuks. Kuigi nii valitsuse kui ka 3. sektori poolt on tugevalt propageeritud rohelistele meetoditele üle minekut, on säästlikud lahendused kas nende maksumuse või kasvõi mugavuse taha kinni jäänud, see on takistanud nendel kanda kinnitamast ja suurt edu saavutamast. Pikemas perspektiivis võivad need ka suuremat edu saavutada, kuid praeguseks ei ole enamik neist veel seal maal. Näide selleks oleks kasvõi riigi poolt toetust saanud elektriautode propageerimine, mis muuhulgas tähendas uute elektriautode laadimispunktide paigutamist mitmetesse kohtadesse üle Eesti ja ka elektriautode ostude rahalist toetamist. Siiski ei ole elektriautod väga kanda kinnitanud. Samas on üks edukamatest algatustest olnud tasuta ühistranspordi levik erinevates eesti piirkondades.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Edukamad ja vähemedukad lahendused enne interneti algusaastaid

HTML      HTML ehk Hyper Text Markup Language või hüperteksti märgistuskeel on veebilehtede märgistuseks mõeldud keel. Selle eesmärk on lahutada dokumendi või faili sisu ja vaade, pannes paika põhilise dokumendi struktuuri. Lisaks sellele võimaldab ta lehele siduda kujunduse andmeid ja skripte, vastavalt siis CSS faile ja JavaScripti, harvemini ka PHP-d, viimaste põhikasutus on interaktiivsuse ja dünaamilisuse lisamine. HTML  loodi 1990 - nendal aastal Tim Berners Lee poolt koos esimese WWW brauseriga. Hiljem lõi ta W3C, mis on muuhulgas tegelenud HTML-i edasi arendamisega, millest on nüüdseks välja tulnud 4 suuremat edasiarendust ja kolm alamversiooni, mis olid seotud ülemikuga uuele baasile 4.01 välja tulles. Praegu on uusim versioon HTML 5. Peale loomist kasutati juba paari aasta pärast nii World Wide Web brauserit kui ka HTML tuumauuringutega seotud info vahetamiseks üle maailma (või vähemasti Lääne - Euroopas ja Ameerika Ühendriikides). Praeguseks on HTML veebifailide ja veebileht
Lisateave

Lahendused puuetega inimestele: Punktkirja monitor ja luger

 Võimaldamaks puuetega inimestel lihtsamini ja tõhusamalt arvuteid kasutada, on arvutite ajaloo jooksul loodud mitmeid erinevaid lahendusi. Üks neis on punktkirja monitor, mis võimaldab vaegnägijatele kuvada tekstiridu arvutiekraanilt. Esimene punktkirja monitor patenteeriti 1975 aastal. Kuigi alates sellest on see tehnoloogia tugevalt arenenud, oli pikka aega see stagneerunud suurte kohmakate seadmete juurde, mis suutsid lõpuks ikkagi vaid üht rida punktkirja kuvada. Hiljuti tuli aga  Bristol Braille Technology CIC välja uudse punktkirja lugeriga. Nende luger on 9 realine ja 40 tähemärgiga rea kohta. Seadeldis töötati välja koostöös kohaliku punktkirja ühinguga, mille eesmärk on nägemispuudega inimestele punktkirja õpetamine ja nende seeläbi tööle aitamine. Üks seadeldise väljatöötamise eesmärkidest oli luua monitor, millelt oleks võimalik lugeda ka näiteks tabeleid või ka noodikirja, mida üldiselt vanemad üherealised seadmed ei võimaldanud. Noodikiri on tõenäoliselt ka seadme ridade
Lisateave