Kuidas saada häkkeriks - Eric Steven Raymond

Eric Steven Raymond avaldas 2001 artikli/teksti "How To Become A Hacker", millest on nüüdseks saanud üks tuntumaid ja tihedamini tsiteeritavaid tekste, kui jutt käib häkkerite kui isikute, arendajate omadustest ja mida tähendab olla häkker. Alates esimesest avaldamisest on ta seda korduvalt täiendanud ja muutnud. On inimesi, kes tema vaadetega ei nõustu, inimesi, kes suures pildis on sama meelt ja ka neid, kes seda teksti ülistavad ja selle järgi oma olu seavad.

Üks olulisemaid punkte sellest teosest oleks võibolla häkkerite ja nö kräkkerite vahe. Häkkerid on inimesed, kes oma oskusi kasutades lahendavad probleeme ja arendavad asju edasi. Kräkkerid seevastu on tihti lapsikud algajad, kes saavad rahuldust süsteemide lõhkumisest. Seda vaadet üldiselt ka IT - maailmas pooldatakse.

 Omadused

    Raymond kirjeldab oma tekstis olulisemaid omadusi, mida keegi, kes soovib häkker olla, peaks omama. Kõige tugevamalt on välja toodud õppimishimu, soov ennast arendada ja kirg probleemide lahendamise vastu. Ka teiste sarnase teemaliste tekstide põhjal jääb mulje, et need on omadused, mida häkkerid ise teistes häkkerites hindavad peamiselt. Motod nagu "igavus on kurjast" ja üldine loovuse innustamine kogukonnas näitavad ka tegelikult seda, et see kogukond koosneb pigem just sellistest inimestest, kes keskenduvad efektiisuse ja loovuse tõstmisele ning enese ja ümbritseva arendamisele.

    Veel üks omadus, mida selles tekstis kirjeldatakse, on vabaduseiha ja vastumeelsus või vastuseis autoriteedile. Ühest küljest on see juba töö loomust tuletatav, häkkimine on üldiselt pigem loov ja struktureerimata protsess, teisest küljest tuleneb see ka selle kogukonna ajaloost: Häkkerikogukond sai alguse veebi loomisega ja selle üks peamisi pöördepunkte oli Linuxi - vaba Unixi ja selle distrote turule tulek ja sealt edasi üldiselt avatud lähtekoodiga tarkvara levikule kaasa aitamine. Muidugi, kahjuks on see peamine omadus, mida väljaspool IT-d häkkimise kultuuriga seostatakse, vaadates kuidas üldiselt on ühiskonnas häkker seostatud esmajoones küber kurjategijatega, ja alles teises järgus arendusega. Sellele seostatusele on kaasa aidanud nii häkkimise vastav kujutamine meelelahutuses (filmid, sarjad), meedias häkkivisttide ja küberterrorismi kajastamisega. See on ka üks peamisi kräkkerite eeskujusid, mida nood järgivad.

Oskused

    Et olla häkker, ei piisa sugugi ainult mõtlemisviisist ja seisukohtade omaks võtmisest. Häkkeri edukuse määrab ikkagi eelkõige tema oskused. tarkvarahäkkeri kõige põhilisem oskus on ikkagi programmeerimisoskus, soovitatavalt põhjalik oskus vähemalt kahes keeles ja põhjalik arusaam üldisest loogikast, et ta oleks suuteline kiiresti ka uusi keeli omandama. Milliseid keeli ja mis järjekorras: selle üle on üldiselt palju eri arvamusi, kuid isiklikult pooldan ma antud juhul Raymondi välja pakutut - alustada Pythonist, seejärl liikuda mingile vahepealsele keelele oma keerukuse poolest (näiteks Go) ning lõpuks õppida ära peamised rakenduste ja süsteemide kirjutamise keeled (C, C++, Java).

    Veel oluliste asjadena on välja toodud suutlikkus kasutada Linuxit, kuna selle avatud lähtekood on häkkimiseks, õppimiseks ja selle endale mugavamaks tegemiseks parem, kui kinnised süsteemid; ja suutlikkust veebis liikuda ja lugeda/kirjutada HTML-i, veebi struktuuri keelt. Linuxi eelistatavus on suhtleiselt arusaadav selle omaduste tõttu, kuid üheks eemaletõukavaks elemendiks paljudele Linuxi juures on tegelikult selle peaaegu sektiline järgimine ja see, kuidas mitmed sellised pühendumad järgijad seda teistele peale üritavad suruda. viimase oskusena on välja toodud suutlikus rääkida inglise keelt, mis on mõistetav arvestades selle kogukonna rahvusvahelisust.

    Mis on meeldiv häkkerikogukonna juures sotsiaalsest punktist on nende pühendumus, osaliselt just häkkimisele, kuid vähemalt Raymond'i teksti põhjal ka muudele enesearendusega seotud asjadele, ja sallivus ja omaks võtmine just ka niiöelda nohikukultuuri suhtes. Üldiselt ongi häkkimine mõtteviis ja liikumine, mis sihib probleemide lahendamist, pühendumist ja enese arendamist, nii otseseid oskusi kui ka üleüldiselt.