Arendus- ja ärimudelid: Minecraft

    Erinevate tarkvaraprojektide arendusprotsessi viiakse ellu ja juhitakse eri arendusmudeleid järgides, osad neist struktureeritud, osad kiired, igale projektile ja tiimile on sobiv mudel olemas. Vastavalt sellele, millised on projekti ajalised, ressursilised ja korralduslikud piirangud, kuivõrd oluline on tagasiside klientidelt ja nii edasi, valitakse üldiselt projekti algusfaasis, mõnikord ka mingi uue etapi alguses ülesandeks kõige paremini sobiv mudel.

    Minecraft lasti esimest korda välja 2010 aasta juunis. Nüüdseks on Minecraft registreeritud kasutajakontode arvu poolest 7. mäng ja see on saanud kultuuri osaks. Selle jätkuv arendus toimub Mojangis suhteliselt väikeses meeskonnaks. Projekt on läbi teinud mitmeid etappe ja muutusi. Arenduse protsess ettevõttes üldiselt ja ka Minecrafti juures kasutatakse variatsiooni Kanban arendusmudelist. Kanban meetod oma loomuselt on agiilne, paindlik, korraldus ja eesmärgid esitatakse visuaalselt, nö stendil. Tegevus toimub eri ülesannetega tiimides paralleelselt, konkreetselt paralleelsete arenduste piiramisega, vähendades segadust ja tiimide ümber korraldamist. Mojangis peetakse tsükli käigus kaht nimekirja: ühes uued planeeritud funktsionaalsused ja teises vead ja probleemid, mida uuenduses parandada üritatakse. Töö toimub paralleelsetes väikestes tiimides, iga tiim tegeleb oma probleemiga või lisaga. Iga tööpäeva alguses toimub kiire koosolek, kus arutatakse eelmise päeva protsessi ja plaane algavaks päevaks. Nädala esimene koosolek on pikem, kuna seal käiakse läbi  sama info kogu nädala kohta kokkuvõtlikult. Uued lisatavad elemendid ei planeerita detailselt ära, vaid jäetakse lahtiseks, muutes kogu arendusprotsessi paindlikumaks.

    Ärimudeli poolest on Minecrafti mudel üldjoontes veel tavapärane tasulise tarkvara juures: traditsioonilise omandvara käsitlus, kus pärast ostmist klient koopiat ja saab jätkuvalt uuendusi/ uusi tarkvara versioone, ilma et peaks vahepeal oma toote omandiõigust uuendama. Iga müüdud koopia on seotud teatud kasutajakontoga, ehk siis konto omanik omab ka antud koopiat sellest tarkvarast. Kõige rohkem õigusi ja võimalusi omatavat tarkvara kasutada on mängu originaalsel platvormil, PC-l, mida ametlikult nimetatakse Java väljalaskeks (tulenevalt selle loomiseks kasutatud keelest). Üks põhjuseid selleks on see, et Java versiooni ei müüda ega hallata läbi kolmandate osapoolte, nagu Bedrock versiooni (konsoolide sisesed poed või platvormi rakenduste poed, mis sellele rohkem piiranguid panevad). Mojang ei kasuta antud lähenemist (omandvara põhist käsitlust) kõikide oma projektide puhul, kuid suure tõenäosusega jääb see Minecrafti puhul püsima suhteliselt kaua, minemata kaasa "tarkvara-kui-teenus" trendidega vähemalt seni, kui Microsoft laseb Mojangil antud osa oma tegevusest ise juhtida.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Edukamad ja vähemedukad lahendused enne interneti algusaastaid

HTML      HTML ehk Hyper Text Markup Language või hüperteksti märgistuskeel on veebilehtede märgistuseks mõeldud keel. Selle eesmärk on lahutada dokumendi või faili sisu ja vaade, pannes paika põhilise dokumendi struktuuri. Lisaks sellele võimaldab ta lehele siduda kujunduse andmeid ja skripte, vastavalt siis CSS faile ja JavaScripti, harvemini ka PHP-d, viimaste põhikasutus on interaktiivsuse ja dünaamilisuse lisamine. HTML  loodi 1990 - nendal aastal Tim Berners Lee poolt koos esimese WWW brauseriga. Hiljem lõi ta W3C, mis on muuhulgas tegelenud HTML-i edasi arendamisega, millest on nüüdseks välja tulnud 4 suuremat edasiarendust ja kolm alamversiooni, mis olid seotud ülemikuga uuele baasile 4.01 välja tulles. Praegu on uusim versioon HTML 5. Peale loomist kasutati juba paari aasta pärast nii World Wide Web brauserit kui ka HTML tuumauuringutega seotud info vahetamiseks üle maailma (või vähemasti Lääne - Euroopas ja Ameerika Ühendriikides). Praeguseks on HTML veebifailide ja veebileht
Lisateave

Lahendused puuetega inimestele: Punktkirja monitor ja luger

 Võimaldamaks puuetega inimestel lihtsamini ja tõhusamalt arvuteid kasutada, on arvutite ajaloo jooksul loodud mitmeid erinevaid lahendusi. Üks neis on punktkirja monitor, mis võimaldab vaegnägijatele kuvada tekstiridu arvutiekraanilt. Esimene punktkirja monitor patenteeriti 1975 aastal. Kuigi alates sellest on see tehnoloogia tugevalt arenenud, oli pikka aega see stagneerunud suurte kohmakate seadmete juurde, mis suutsid lõpuks ikkagi vaid üht rida punktkirja kuvada. Hiljuti tuli aga  Bristol Braille Technology CIC välja uudse punktkirja lugeriga. Nende luger on 9 realine ja 40 tähemärgiga rea kohta. Seadeldis töötati välja koostöös kohaliku punktkirja ühinguga, mille eesmärk on nägemispuudega inimestele punktkirja õpetamine ja nende seeläbi tööle aitamine. Üks seadeldise väljatöötamise eesmärkidest oli luua monitor, millelt oleks võimalik lugeda ka näiteks tabeleid või ka noodikirja, mida üldiselt vanemad üherealised seadmed ei võimaldanud. Noodikiri on tõenäoliselt ka seadme ridade
Lisateave

Kuidas saada häkkeriks - Eric Steven Raymond

Eric Steven Raymond avaldas 2001 artikli/teksti "How To Become A Hacker", millest on nüüdseks saanud üks tuntumaid ja tihedamini tsiteeritavaid tekste, kui jutt käib häkkerite kui isikute, arendajate omadustest ja mida tähendab olla häkker. Alates esimesest avaldamisest on ta seda korduvalt täiendanud ja muutnud. On inimesi, kes tema vaadetega ei nõustu, inimesi, kes suures pildis on sama meelt ja ka neid, kes seda teksti ülistavad ja selle järgi oma olu seavad. Üks olulisemaid punkte sellest teosest oleks võibolla häkkerite ja nö kräkkerite vahe. Häkkerid on inimesed, kes oma oskusi kasutades lahendavad probleeme ja arendavad asju edasi. Kräkkerid seevastu on tihti lapsikud algajad, kes saavad rahuldust süsteemide lõhkumisest. Seda vaadet üldiselt ka IT - maailmas pooldatakse.  Omadused     Raymond kirjeldab oma tekstis olulisemaid omadusi, mida keegi, kes soovib häkker olla, peaks omama. Kõige tugevamalt on välja toodud õppimishimu, soov ennast arendada ja kirg probleemide
Lisateave